Keskpankadel libiseb käest kontroll finantsturgude üle

Vaatamata sellele, et turud tegid sel nädalal märkimisväärse languse, ütlesid Föderaalreservi ametnikud, et jätkavad intressimäärade tõstmist. Euroopa ja Jaapani keskpangad on devalveerinud rahapoliitika lõdvendamise mõiste – see ei ole enam midagi uut.

Keskpangad on muutunud volatiilsuse "agentideks" ja saavad selles ainult iseennast süüdistada, ütles investeerimisfirma Kroll Bond Rating Agency direktor Christopher Walen. Ta ütles Bloombergile, et keskpangad on nullintressimäärade ja võlakirjade ning teiste varade ostmisega „liiga palju majandusse sekkunud“ ning oleksid pidanud rohkem vastutust jätma riikide valitsustele.

Kui majanduskasv kiireneb ja inflatsioon jõuab keskpanga eesmärkideni, peaksid keskpankurid lõdvast rahapoliitikast loobuma, arvab Londoni maaklerfirma Mint Partnersi strateeg Martin Malone. „Suuremad majandused on rahapoliitika ja valuutaturu meetmed ära kurnanud,“ ütles ta. „Nüüd peavad tegutsemise üle võtma valitsused, mis peaks erasektori investeeringuid ja kulutamist soodustama.“

Sellel nädalal ilmus ka HSBC Holdings Plc raport, kust selgus, et keskpankade intressimäärade otsuste mõju valuutaturgudele on viimase 15 aasta suurim. „Valuutaturud on tõenäoliselt ka edaspidi väga tundlikud intressimäärade muutustele. Selleks, et see muutuks, peaks rahapoliitika normaliseeruma,“ teatasid HSBC panga strateegid.

Ja isegi kui Euroopa või Jaapani keskpangad laiendavad stimuleerimisprogramme, vastab Hiina tõenäoliselt jüaani devalveerimisega. See vähendaks stimuleerimise mõju, sest takistaks jeeni ja euro langust. Võlakirjade tootlus aga tõuseks, sest raha voolab Hiinast välja, ütles Deutsche Banki strateeg George Saravelos.

"Kõik loomulikud jõud on turgudel maha surunud rahatrüki ja arenenud riikide keskpangad peavad tõenäoliselt oma maine ja usalduse eest võitlema," ütles riskifondi SLJ Macro Partnersi asutaja Stephen Jen. "Ma arvan, et see aasta ei saa olema vaikne."